Kõrvalnähud

Igal asjal on kõrvalnähud, nii ka praeguses olukorras...

Aega on vähe. Kõik tööst vaba aeg kulub peamiselt trennile, kuid on ka teisi kohustusi... Trenni tegemine on kaasa toonud unevajaduse vähenemise 1h võrra - naksti, teeme 1h võrra pikemad trennid :-) . Ilmselt on uni sellevõrra sügavam ja organism puhkab lühema aja jooksul välja.

Kaal on vähenenud ca 7kg. Enamus riideid on kuidagi suureks muutunud. Püksirihmal ei jätku enam pingutamiseks vajalikke auke - peab vist juurde tegema hakkama.

Ujumine

Eilne ujumine - 3km kesmisest tugevama intensiivsusega, kuid mitte gaas-põhjas - aeg: 53min.

Kui nüüd jooksmise saaks ka rahuldavale tasemele, võiks isegi triatloni plaane pidama hakata :-)

Siht on silme ees

Ka mina ei ole eesmärki silmade eest ära kaotanud.

Treening:

Teades, et eesmärk pühitseb abinõu, siis Aprillis sai tehtud 10-päevane treeninglaager Mallorcal, Hispaanias. Alates Veebruarist käin regulaarselt ujumas, ca kord nädalas, ca. 2km korraga. Viimasel ajal olen ujumistrennid pikemaks venitanud - vähemalt 3km korraga. Olen alustanud igapäevaste lisatreeningutega ja venitustega ülakehale (selg, kõht, käed) - et parandada painduvust ja vastupidavust. Rattatreeningud on keskmiselt 1,5-2,5h pikad - kuid mitte ühtlane tuim madala pulsiga kerimine. Kuna tihti on õhtuti erinevat tegevust, olen hakanud päeva alustama varahommikuse rattatrenniga.

Vastupidavus:

Eesmärgiks on hoida tippsündmusel keskmist kiirust nii umbes 30km/h. Viimane kontrolltreening Tallinna lähedal, siledal maal aga väga tugeva tuulega (enamus aega puhus muidugi vastu :) ) andis tulemuse: 110km, aeg 3h 30min, 31,5km/h ja keskmine pulss 131. Tundub, et seis on rahuldav. Tuleks proovida veel pikemaid treeninguid.

Jalgratas:

Maanteeratas! Martin Laas'i ratas. Tänud temale. Maanteerattaga on maanteel parem sõita kui maastikurattaga (no shit! :) ). Sama koormuse juures on kiirus ca 2-3km/h suurem ja see tõstab enesehinnangut.

Tsau,

Olen oma suveratta ka lõpuks kätte saanud, tuhapilvede tõttu ta ei tahtnud kuidagi siiapoole lennata.
Rattaks on TRIGONi püss, ultegra sarjaga, päris kerge, päris jäik.
Olen ülimalt rahul temaga. Olen taga paar võistlust ka teinud juba. Ega eriti kiirust ei ole veel, nii et võistlused on päris raskeks kujunenud:D
A peabki raske olema.


A 24 tunni sõiduks peaks hakkama juba pikki otsi tegema, homme kui just lausvihma ei tule, siis plaanin teha 8 tunnise väljasõidu, keskmiseks kiiruseks vast mingi 28 km/h, lähen üksi, proovin sama intensiivsust hoida algusest lõpuni. Et lõpus väga järsku tempo langust ei oleks.
Rämedalt tuleb süüa kaasa võtta, ilmselt kõik taskud präänikuid täis. Ilmselt ka raha, et poodi minna kui taskud tühjks õgin.
Täna olen rämedalt makarone laadinud kerre, et homme ikka energiat jätkuks.
Pudelitesse panen siirupivett, nii pika sõidupeal need spets spordijoogid hakkavad lõpus vastu lihtsalt, organism väsinud ja selle keemia seedimiseks mitte nii vastuvõlik enam.
Kaks tagavara kummi ja pump kaasa!
Ilmaennustus õnneks sadu ei luba, aga krt neid teab.
Panen ka pulsoka peale, a see suht aiateibaid näitab, mingi odavamaotsa polar on, a noh, üldpildi peaks ikka kätte saama.

Kilomeetrid

Hei ka minu poolt

Olen nüüd siin lugenud raamatutest ja internetis, sellisteks pikamaa sõitudeks valmistumise kohta.
Arvamusi ja meetodeid on seinast seina ja põrandast lakke. Üllatus- üllatus, aga tuleb leida nende paljude seast just enda jaoks parim.

Kui mul siin treeningutel vanasti 4-5 tund hakkas selg nagu väsima ja tunda andma siis ma ei kujuta ette seda valu, mis võib tulla 24 tunni läbimisel viimasel poolel. Seda nagu küll ei tahaks. Sestap olen otsustanud hakata tegelema jälle hommikuvõimlemisega, et üldse keha ergas hoida ja natukenegi toonust anda ülakehale.
Jõusaali topin ka oma nina, väikeste koormustega suuremate korduste arvuga proovin tegema hakkata nn ringtreeningut jõudsaalis. Et selg, käed kael ja kõik muu vastu peaks. Vanasti sellest eriti ei hoolinud, kuigi oleks pidanud!!


Eesti kalendris hakkavad nüüd kriteeriumsõitude Eesti meistrivõistlused, mahu trennide kõrvale vaja ju ka kiiremat surakat. Proovin sõita üldiselt paraja portsu kiloeetreid.
Nädalas korra üks pikem sõit, kuskil nii nädala alguse poole, ja siis nädala lõpus need kriteeriumid.
Seda ühte pikka otsa kavatsen tõsta 10-20% nädala kohta.
Alustan 4 tunnist ja proovin sinna iga nädal natuke otsa keevitada seesama 10-20%, tõstan kuni 12 tunnini, sellest rohkem ei kavatse enne üritust sõita. Kus seda 12 tundi proovin ei tea veel, äkki sõidan trekil panen distantsi maha, siis hea teistel üle proovida sõita:D:D:D:D.

Viimasel kahel nädalal proovin kindlasti mahtu alla võtta ja kiiremaid liigutusi, jääb ju sinna hulka ka Saaremaa Velotuur, mida kavatsen sõita,

Ah aeg magama minna, hetkel kõik
Parimat Leps

Treening

Kuidas muuta ebamaine eesmärk reaalseks?

Treenides, treenides ja treenides. Mida siis minu treening sisaldab - kindlasti mitte tundide viisi vaiksel pulsil tiksumist. Tegelikult on palju vastuseid internetis olemas ja õppima ei pea enda vigadest (http://www.ultracycling.com/training/prep_for_double_centuries.html).

Ettevalmistus peab olema mitmekesine, jalgade tööd on kege ette kujutada aga mõelge ülakehale - sundasend 24h järjest! Järelikult peavad ka kõik käe ja selja lihased olema tohutuks pingutuseks valmis.

Mida sisaldab minu treening hetkel: rattasõit väljas, rattasõit trenazööril, spinningu trenn, ujumine ja kepikõnd. Trennide pikkus, intensiivsus ja vahekord muutub pidevalt. 2 nädala pärast on plaanis 10-päevane treeninglaager Mallorcal - ratturite paradiisis.

Ära ei tohi unustada ka vaimset ettevalmistust...

Plaan ka minu silmade läbi.

Eestimaa lumisesse talve on lõpuks ka märtsikuu päike paistma hakanud, linna tänavad ja maanteed on puhtad. See talv on saanud kõvasti nühkida suuska, aga hetkel ilm lausa kutsub rattaga sõitma. Eelneval nädalal olengi käinud sõitmas, mingi 400 km on umbes koos. Päris mõnus üle pika aja, pole ma ju rattaga sõitnud tea, mis ajast. 2009 aasta kogu kilometraaz jäi kindlasti alla 500 km. Lihtsalt ei viitsinud ja ei tahtnud siis sõita, suhteliselt kopp oli ees. Nüüd on aga isu tagasi, kisub maanteele.

Kauri pikamaa sõidu plaani kuuldes olin kohe nõus, tippsporti ma enam teha ei soovi ja niisama sõita võib ka igavaks minna. Päris hea on treenida millegi nimel. Kas ma suudan 24h järjest sõita?
Kas selleks peab oluliselt teistmoodi ettevalmistuma, kui tavalisteks grupisõitudeks? Kas nii pikal distantsil on olulisem mootori vastupidavus või vaimne tugevus?
Kas teate?
Mina ei tea.
Päris huvitav on treenida end selleks, et teada saada, eks ma hakkan kirjanduses tuhlama, olulisemad punktid toon siin ka välja, mis erineb nn traditsiooniliste distantside ettevalmistusele.
Proovin leida ka erinevatelt inimestel kommentaare, kes on selle läbinud.

Praeguseks kõik,
Parimat Leps