Eestimaa lumisesse talve on lõpuks ka märtsikuu päike paistma hakanud, linna tänavad ja maanteed on puhtad. See talv on saanud kõvasti nühkida suuska, aga hetkel ilm lausa kutsub rattaga sõitma. Eelneval nädalal olengi käinud sõitmas, mingi 400 km on umbes koos. Päris mõnus üle pika aja, pole ma ju rattaga sõitnud tea, mis ajast. 2009 aasta kogu kilometraaz jäi kindlasti alla 500 km. Lihtsalt ei viitsinud ja ei tahtnud siis sõita, suhteliselt kopp oli ees. Nüüd on aga isu tagasi, kisub maanteele.
Kauri pikamaa sõidu plaani kuuldes olin kohe nõus, tippsporti ma enam teha ei soovi ja niisama sõita võib ka igavaks minna. Päris hea on treenida millegi nimel. Kas ma suudan 24h järjest sõita?
Kas selleks peab oluliselt teistmoodi ettevalmistuma, kui tavalisteks grupisõitudeks? Kas nii pikal distantsil on olulisem mootori vastupidavus või vaimne tugevus?
Kas teate?
Mina ei tea.
Päris huvitav on treenida end selleks, et teada saada, eks ma hakkan kirjanduses tuhlama, olulisemad punktid toon siin ka välja, mis erineb nn traditsiooniliste distantside ettevalmistusele.
Proovin leida ka erinevatelt inimestel kommentaare, kes on selle läbinud.
Praeguseks kõik,
Parimat Leps
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ma panen Teile Ehhokardiograafia ajad kirja.
VastaKustuta